Elektrijalgratas on mehhatroonika personaalsõiduk, mis kasutab tavaliste jalgrataste baasil abienergiaallikana salvestiakusid ning on varustatud mootori, kontrolleri, säilitusaku, juhtraudade ja muude töökomponentide ning kuvarisüsteemiga.
2013. aasta "China Electric Bicycle Industry Innovation Summit Forum" andmetel ületas elektrijalgrataste arv Hiinas 2013. aasta seisuga 200 miljonit ning kehtestatakse ka vaidlusaluste elektrijalgrataste "uus riiklik standard". Uus riiklik standard peaks elektrijalgrataste tööstuses suure muutuse käivitama.
16. jaanuaril 2018 kuulutatakse 16. jaanuaril avalikult välja tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi poolt heakskiitmiseks esitatud läbivaadatud "E-jalgratta ohutustehnilised kirjeldused". 16. mail 2018 kiitsid turujärelevalve ja -halduse riiklik ametiasutus ja riiklik standardimisamet heaks äsja läbivaadatud "E-jalgratta ohutuse tehniliste kirjelduste" avaldamise. [1–2] 25. augustil muudeti elektrijalgrataste tööstustoodete tootmislitsentsi haldamine kohustusliku toote sertifitseerimise rakendamiseks. Üleminekuperiood algab 1. augustist 2018 kuni 14. aprillini 2019.
Alates 1. maist 2019 ei tohi teel sõita "mittestandardsete" elektrijalgratastega, mis ei ole taotlenud ajutist logo. Alates 1. novembrist 2021 saab teedel kasutada ainult numbrimärgiga nõuetele vastavaid elektrijalgrattaid. [3] Alates 1. augustist 2020 rakendatakse "E-jalgratta müügijärgse teeninduse spetsifikatsiooni".